Mis on koonuspurusti? Koonuspurusti on aeglaselt{0}}töötav purustusmasin, mis sobib suurepäraselt kuuposakeste tootmiseks või kuumustundlike materjalide või eriti kõvade materjalide (nagu korund, raudsilikaat, rauamaak jne) töötlemiseks.
Nagu nimigi ütleb, on koonuspurusti koonusekujuline purustaja. Miks on aga purustite klassifikatsioonis selline kategooria? Millist olulist rolli mängib koonuse kuju purusti töös?
A kuluvad osadkoonuspurusti(nagu liikuv koonusvooder ja fikseeritud koonusvooder) on kujundatud koonuse kujul, mis on selle purustamispõhimõtte, jõudlusnõuete ja inseneri praktilisuse põhjal optimaalne valik. Analüüsi kaudu on selle koonusekujuliseks kujundamise põhjused järgmised: kohanemine muljumisprintsiibiga, jõu ühtlase jaotuse tagamine kõveratel pindadel, liikumise juhtimine kaldpindade kaudu, tühimike täpne juhtimine ja koonuste valmistamise lihtsus.
Kohanemine purustamise{0}}painutamise põhimõttega, et suurendada purustamise tõhusust
Koonuspurusti põhitööpõhimõte on survepurustus: liikuv koonus pöörleb ümber ekstsentrilise võlli, moodustab see statsionaarse fikseeritud koonusega perioodiliselt muutuva purustuskambri. Kui liikuv koonus läheneb fikseeritud koonusele, purustatakse materjal kokkusurumise, painutamise ja lõikamise teel; Kui liikuv koonus eemaldub, langeb purustatud materjal gravitatsiooni mõjul.
Kooniline kuju moodustab loomulikult järk-järgult kitseneva purustuskambri: ülemises sisselaskeavas on palju ruumi suuremate materjalitükkide jaoks; alumisel väljalaskeaval on väiksem ruum, purustades materjali järk-järgult sihtosakeste suuruseni. See järkjärguline struktuur võimaldab materjalil läbida purustuskambris mitu pigistamise tsüklit (mitte ühe purustamisoperatsiooni), mille tulemuseks on põhjalikum purustamine ja materjali pidev töötlemine, vältides seeläbi katkendlike purustamismeetoditega, nagu näiteks lõualuupurustites kasutatavate, seotud tõhususe kadu.
Ühtlane jõu jaotus pikendab kuluva osa eluiga
Kõvade materjalide (nt maagi) purustamisel peavad kuluvad osad vastu pidama märkimisväärsetele löök- ja survepingetele. Koonuse kuju kumer pinnastruktuur jaotab pinge ühtlaselt üle kogu kontaktpinna:
· Kui kasutatakse lamedat või ebakorrapärast kuju, kipub pinge koonduma lokaalsetesse piirkondadesse (nt nurkadesse), mis põhjustab nendes piirkondades kiiret kulumist või isegi pragunemist;
· Kui kooniline kõverpind puutub kokku materjaliga, on jõuülekanne sujuvam, mille tulemuseks on väiksem pinge pindalaühiku kohta ja ühtlasem kulumismäär, pikendades seeläbi kuluvate osade, näiteks vooderdiste, vahetustsüklit.
Materjali liikumise juhtimine, et vältida ummistusi
Koonuse kaldus kõverpind juhib materjali ühtlaselt mööda kambri seinu libisema:
· Pärast purustuskambrisse sisenemist liigub materjal gravitatsiooni ja pöörleva liikuva koonuse tõukejõu koosmõjul järk-järgult allapoole mööda koonuse kaldpinda, vältides kogunemist või materjali kinnikiilumist.
· Kui kuju ei ole kooniline (nt vertikaalsed pinnad), võib materjal ebapiisava raskusjõu või tasakaalustamata jõudude tõttu seiskuda, mis põhjustab kambri ummistusi või isegi seiskamisi.
Hõlbustab tühjendusosakeste suuruse kontrolli, et tagada toote ühtlus
Koonusekujulised{0}}kuluvad osad suudavad täpselt reguleerida tühjendusosakeste suurust, reguleerides liikuva koonuse ja fikseeritud koonuse vahelist pilu (st „väljastusava“):
· Koonilise pinna nurk on fikseeritud, nii et kui vahe muutub, muutub kogu tühjendusristlõike laius-ühtlaselt, tagades tühjendatud materjali ühtlase osakeste suuruse;
· Kui kuju ei ole -kooniline (nt siksakiline), võivad vahe reguleerimised põhjustada kohalikke laiuse kõrvalekaldeid, mille tulemuseks on heitgaasi osakeste suuruse märkimisväärsed kõikumised ja toote kvaliteeti mõjutav.
Standardne struktuur vähendab tootmis- ja hoolduskulusid
Kooniline kuju on korrapärane geomeetriline vorm, mis muudab selle hõlpsaks ja suure täpsusega töödeldavaks:
· Kuluvaid osi (nt vooderdusi) saab kontrollitavate kuludega-toota valamise või sepistamise teel;
· Asendamise ajal tagab koonuse struktuuri kõrge positsioneerimistäpsus (saavutatud koonilise pinna paaritumisega) koaksiaalsuse liikuva koonuse ja statsionaarse koonuse vahel ilma keerukate reguleerimisteta, vähendades sellega hooldusaega.
